Blogi

Kas teadsid, et mehaanilise töötluse ja viimistlemise käigus vajavad tamm ning kask täiesti erinevat lähenemist? Ebaõige kuivatamine või valed viimistlusvahendid võivad põhjustada puidu väändumist, pragunemist ja laigulisi pindu. Siit juhendist leiad puidutöötlemise praktilised põhitõed algusest lõpuni.

Puiduliikide omadused ja mehaaniline töötlus

Tamm ja kask on Eesti puidutööstuses ning mööblivalmistamises laialdaselt levinud lehtpuud, kuid nende füüsikalised omadused erinevad märgatavalt.

• Tamm paistab silma suure tiheduse ja kõvadusega (Janka skaalal umbes 1360 lbf) ning selle paindetugevus võib ulatuda kuni 33,5 MPa-ni. Suurte ja avatud pooridega tammepuit masintöödeldakse üldiselt hästi, kuid tiheda struktuuri tõttu vajavad lõikeinstrumendid madalamat ettenihkekiirust ja teravaid terasid.
• Kask on tihe lehtpuit (keskmine tihedus 657,71 kg/m³), mida iseloomustab hea elastne struktuur ja ühtlane pind. Kase puitu on lihtne saagida, hööveldada ja treida, kuid puidukiudude muutliku suuna tõttu võib ebaõige lõikenurk tekitada pinna rebimist.

Täpsema füüsikaliste omaduste võrdluse leiad artiklist tamme ja kase liimpuidu vastupidavuse võrdlus.

Puidu kuivatamine ja niiskussisalduse juhtimine

Nii tamm kui ka kask kuuluvad aeglaselt kuivavate puiduliikide hulka. Puidu niiskuse nõuetekohane vähendamine ennetab hilisemat deformeerumist ja sisepingete teket.

• Õhkkuivatus on esmane etapp, kus puit kaotab suurema osa vabast veest. Põhjamaistes tingimustes võib 25 mm paksuse materjali õhkkuivatamine 25% niiskustasemeni kesta 200–300 päeva.
• Tehniline kuivatus viib materjali lõpliku sihtniiskuseni. Siseruumides kasutatava mööbli ja liimpuitkilpide puhul on soovitav niiskussisaldus 6–8% (Riverbanki toodetes 8% ±2%).
• Kuivatusdefektid tekivad liiga kiire temperatuuri või niiskuse muutuse tagajärjel. Tüüpilised vigastused on pinnapraod, otsapraod, kaardumine ja puidu sisemine lõhenemine.

Saagimis-, hööveldamis- ja liimimistehnikad

Liimpuitdetailide valmistamisel määrab servade ettevalmistus liimühenduse tugevuse. Puidu pinnad peavad enne liimi pealekandmist olema puhtad, siledad ja masinjälgedest vabad. Hööveldamine vahetult enne liimimist tagab optimaalse nakkumise.

Servade täpne saagimine 90° nurga all ennetab pingete teket liimühenduses.

Liimimisprotsessis tuleb järgida kindlaid nõudeid:

• Kasuta veekindlaid PVA-liime (D3 või D4 klass), mis vastavad detaili kasutuskeskkonnale.
• Tagama peab ühtlase pressimissurve kogu liimimispinna ulatuses. Tavapärane pressimisaeg on 2–4 tundi ning ruumitemperatuur vähemalt 18 °C.
• Lase liimitud kilbil enne edasist töötlemist vähemalt 24 tundi stabiilses keskkonnas seista.

Tootmisprotsesside üksikasjadega saad tutvuda lehtedel liimpuidu tootmise tehnoloogiad ning liimpuidust mööbli valmistamise eripärad.

Lihvimine, peitsimine ja viimistlusvahendite valik

Viimistluse kvaliteet sõltub hoolikast lihvimisest. Alusta keskmise karedusega liivapaberist (P80–P120) ning liigu järk-järgult peenema paberini (P180–P220). Lihvi alati piki puidusüüd ja eemalda enne katmist kogu lihvimistolm.

• Kase peitsimisel võib tekkida ebaühtlane või laiguline pind. Selle vältimiseks kanna enne peitsi peale puidukonditsioneer või kasuta geelpeitsi.
• Tamme laiad ja avatud poorid vajavad peitsi või õli sissehõõrumist ringjate liigutustega, millele järgneb liigse vahendi pühkimine piki süüd.
• Õlitamine toob esile puidu naturaalse struktuuri, kuid nõuab regulaarset hooldust. Lakkimine moodustab pinnale kõva kaitsekihi, mis tagab parema niiskus- ja plekkidekindluse.

Erinevate viimistluste võrdlemiseks tutvu juhistega lakitud puidust töötasapinnad, õlitatud puidust töötasapinnad ja õlitatud ja lakitud söögilauaplaadid. Loe lisaks teemadest liimpuidu viimistlus ja töötlemine ning seinapaneelide värvivalik ja viimistlus.

Spetsifikatsioonid, kvaliteediklassid ja rakendused

Liimpuitkilbid jagunevad ehituslikult kaheks: sõrmjätkatud kilbid (pikemad stabiilsed detailid) ja täislamelliga kilbid (ühtlane katkematu muster).

• Standardse paksuse vahemik on 15–50 mm. Kergetele paneelidele ja ustele sobib paksus 15–20 mm, mööbliraamidele 25–35 mm ning kulumiskindlatele lauaplaatidele 40–50 mm.
• Maksimaalsed toodetavad mõõtmed on pikkus kuni 4000 mm ja laius kuni 1300 mm.
• Kvaliteediklassid A/A, AB, B/B ja B/C määravad oksakohtade, maltspuidu ning visuaalsete eripärade lubatud määra.

Tamme- ja kasepuidust tooted sobivad suurepäraselt sisustusse. Tutvu valikuga kategooriates söögilauad, diivanilauad ning akustilised seinapaneelid.

Hooldus, restaureerimine ja tüüpilised vead

Aja jooksul vajavad täispuit- ja liimpuitpinnad hooldust. Lihtne viis kaitsekihi seisukorra kontrollimiseks on veetilga test: kui veetilk jääb pinnale pärlendama, on kaitse piisav; kui vesi imendub puitu, tuleb pinda uuesti õlitada.

• Täispuidu suur eelis on selle restaureeritavus. Väiksemad kriimustused saab eemaldada peene liivapaberiga (P220) ja uue õlikihiga.
• Valmis toodete ladustamisel ning paigaldamisel vältige otsest küttekehade lähedust ja järske niiskuskõikumisi.

Täpsemad juhised leiad lehtedelt tammepuidust töötasapinna hooldus ja täispuidu restaureerimine kodus.

Õigete töötlusmeetodite ja kvaliteetse toormaterjali valik tagab puittoodete säilimise põlvkondade vältel. Kui vajad nõustamist sobivate tamme- või kasekilpide valimisel või soovid eritellimust, võta ühendust Riverbanki spetsialistidega telefonil +372 509 9151.